räästa all uued mõtted

reedest eilseni tegin 6,5 tundi sporti ja tänaseks on kergelt siiber. hommikul magasingi elegantselt 1,5 tundi liiga kaua ja ujumine nihkus homseks hommikuks. võibolla ongi parem - hangesid vähem.

nädalavahetusel sõitsin (kui ühe koha peal väntamist sõitmiseks saab nimetada) palju rattaga. sisespinning on põnev, aga pikapeale hakkab see ühe koha peal istumine jubedalt tüütama. olen nipiks avastanud, et tuleb erinevaid treenerid katsetada ja erinevaid trennistiile. siis kannatab teha.

eile oli selline ilm ka, et lõuna paiku mõtlesin end hoopis riidesse pakkida ja sörgile minna. oleks võimsa emotsionaalse laksu saanud. istusin lõpuks ikkagi turvaliselt klaasi taga ja piilusin väntamisele sekka üle õla, mida tuisk akna taga teeb.

vahelduseks olen suusatamise peale mõelnud, ent see nõuab esiteks head asukohta (või autot), lund ja radu. rullsuusatamine enamvähem puhast teed. rulluisutamisele enne kevadet ei mõtle. väliuisutamine nõuab trennina jälle liigapalju organiseerimist. niiet jooks on ikkagi kõige universaalsem.

puudust tunnengi praegu kõige rohkem õuest ja värskes õhus tegutsemisest. usun, et läbi talve millega iganes väljas sporti tehes on immuunsüsteem oluliselt tugevam kui lihtsalt kontorirotil. pealegi näeb siis päevavalgust ka.

igatahes, täna puhkan, ja olen homme ehk palju värskem.

teha, mida saab

Lance Armstrong, sõidab ka klippidega.

kaks nädalat olen nüüd uiskude ja jooksuta mööda ajanud. tuleb tunnistada, et polegi kõige hullem. täitsa mõnus on isegi teha asju, milleks muidu aega ja mahti ei jää.

võtsin juba septembris plaani, et talvel teen korralikult põhja ja kasvatan mahtu ning teravaks eriti ei aja. kiiremaid trenne jõuab pärast aastavahetust sisse pikkima hakata. rosinaks olen mõnes spinnitrennis lubanud pulssi ka anaeroobse lävele, uphill stiiliks, ent enamus siiski baasvastupidavus. katsetasin eile trenni ka klippidega ja rattasussidega. täitsa on vahe sees korvidega sõites, oluliselt kindlam. muide, praegu on hea aeg suvist varustust hankida. hinnad asjadel kuni poole võrra soodsamad.

igatahes olen nädala jagu põlve jälle teipinuna hoidnud ja peagi lähen jälle doktori manu. klaarida ka üks uisusaapast tekkinud veider muhulaadne moodustis hüppeliigese lähedal. üldiselt on kõik hästi.

eelmise nädala tegevused kujunesid selliseks:

E - hommikuujumine - 1h
T - puhkus ja massaazh
K - hommikul selg ja kõht jõusaalis (40 min), õhtul jalad (45 min). spinning - 50 min
N - ülakeha jõusaalis - 1,5 h
R - ujumine 1 h
L - rattasõit+spinning - 1,5 h
P - selg-kõht jõusaalis, lisaks ratas+spinning 2 h

plaanis on paaril päeval kaks kehva asja koos - jõusaal ja aeroobne trenn - peab neid edaspidi paremini sättima, et eraldi päevadele saaks. muidu on koormus septembri-oktoobriga maas, just pulsi mõttes, ning kohati taban end tundelt, et tahaks veel.

suurt plaani praegu polegi, hoida end liikumises ning mitte väga rapsida. pigem mõnuleda ja proovida erinevaid asju.

hommikul suhteliselt tühjas basseinis meetreid mõõtes aga oli täna üsna vastik. edasiminek oli küll hea, ent mõte ei suutnud end kuidagi minutite lugemisest eemal hoida. alla siiski ei andnud ja lõpus on hea tunne, ent tegelikult oleks vist võinud pooleli ka jätta. siis on järgmiseks korraks positiivne mälestus ees.

laupäeval ees 2tunnine spinn. nii põnev.

jookseks taas detsembris maratoni?

Kutsub, jälle. Foto: Spordiportaal.

mäletan siiani, kuidas aasta tagasi uudis heategevuslikust Vana-Aasta Maratonist südame põksuma pani ja paar unetut ööd tekitas.

osalesin ja, ehkki unetu öö tõttu vormi realiseerida ei õnnestunud, on siiani meeles see sinakasoranzh hommik, vihmasabin, mudane ja pime lõik ning sama hasardist kaasvõistlejad. raske jooks samuti.

sel aastal ise ilmselt küll kaasa ei tee (tulen fotokaga äkki), kuid ÄP maratoonaritest peaks paar võistlejat ikka tulema.

siiber ja kopp

ööjooks. foto Adam Colton.

sügisel taas lippamisega alustades olen mitu korda tõdenud, et päris raske on neid samu radu joosta, mida aasta tagasi ja ka kevadel regulaarselt mõõtsin. pimedus, oranzh tänavavalgus, kohati vihmast läikv asfalt ning tühjad-üksildased tänavad. et mõjub rusuvalt. nii olengi uusi kaari mõõtnud ja Pirita suunda hoopis vältinud ehk kesklinnas ja selle ümbruses tiirutanud. jooksu pluss rulluisu ees - sile asfalt pole kõige olulisem eeldus tegelemiseks.

osad mixid, mis sügis-talvel rajal aega aitasid sisustada, olen ka iPodist välja tõstnud, sest ei saa neid enam kuulata. kuidagi ängistavalt mõjuvad ja tuletavad samuti seda pimedat aega meelde.

kõige selle moraal, et rohkem vaheldust tasub trenni tuua-viia-panna-hoida-jne. niiet praegu eriti ei põegi talvel asfaldil uisutamise pärast, vaid katsetabki erinevaid asju. muidu on kevadeks kopp ees - isegi, kui keha tahab, siis vaim tõmbab pidurit. nii lähemegi näiteks ülehomme Sten-Aleksiga Viru MyFitnessi, kus hilisõhtune siseratta ehk spinnitrenn.

küll on hea tõdeda, et jooksu pealt uisule on oluliselt lihtsam minna kui vastupidi. jooks koormab lihtsalt keha piisavalt, et sobib põhjaks paljudele aladele.